Tuglas on 1970. aastal (85-aastaselt) oma raamatukogu tuleviku pärast muretsedes rääkinud, et see on tema neljas raamatukogu:
1) esimene, nooruspõlve oma, kandus vanematekodust laiali siis, kui ta pagulasena 1906–1917 Euroopas rändas;
2) teine, Soome pelgupaigas juba tekkinud, põles seal koos sõprade majaga;
3) kolmas sai kannatada Teises maailmasõjas.
Pisut on Tuglas meenutanud ka lugemisvara, mis teda võlus päris lapsena enne Tartusse kolimist Ahjal ja Otepääl ning hiljem kooli lugemisvara hulgas.
Oma neljanda raamatukogu pärandas Tuglas teaduste akadeemiale ning see on säilinud tervikuna muuseumis Väikese Illimari tänaval, sisaldades ühtpidi Tartu kogust säilinut, ent ka neid raamatuid, mis lisandusid 1944–1971. Ta soovis, et tema raamatukogu oleks avalikult kasutatav ja huvilistele kättesaadav.
Muuseumi arhiivraamatukogus saab lugeda ka raamatuid
1) Marie Underi ja Artur Adsoni Rootsi-aastate raamatukogust (sellest on meie juures osa);
2) kunstikriitik Paul Reetsi Bostonist toodud raamatukogu;
3) muuseumi ja kirjanduskeskuse tegutsemise ajal tekkinud raamatukogu.
